Religioon ja poliitika on üldise akadeemilise uurimise objektina interdistsiplinaarne juba definitsiooni poolest. Sellel kursusel lähenetakse religiooni ja poliitika uurimisele sotsiaalteaduslikust, täpsemalt võrdleva poliitika ja rahvusvaheliste suhete, vaatenurgast. Kursus on organiseeritud kahes osas. Esimeses käsitletakse analüütilisi vahendeid, võtmemõistete kontseptualiseerimist, tüpoloogiaid, kategooriad ja teoreetilisi lähenemisi, mida kasutatakse nii võrdlevas poliitikas kui rahvusvahelistes suhetes religiooni ja poliitika uurimisel. Kursuse teises pooles uuritakse religiooni ja poliitika suhteid Lääne- ja Ida-Euroopas ning võrdlevalt ka traditsiooniliselt luterlikes, katoliiklikes ja õigeusklikes kultuurides.

Kursuse edukalt läbinud üliõpilane tunneb peamisi kaasaegse sotsiaalteadusliku religiooni ja poliitika uurimisega seotud akadeemilisi debate, oskab analüüsida religiooni ja poliitikaga seotud teemasid, valdkondi ja aspekte sotsiaalteaduslikust lähenemisest lähtudes ning tunneb keskseid mõisteid ja teooriaid, analüütilisi lähenemisi, tüpoloogiaid ja kategooriaid, mida kasutatakse võrdleva poliitika ja rahvusvaheliste suhete lähenemiste puhul, omab arusaamist peamistest (alateema)valdkondadest, kus religioon ja rahvuslik politiika ning religioon ja rahvusvaheline poliitika kokku puutuvad, omab arusaamist sellest, kuidas mõjutab religiooni ja poliitika suhteid kultuuriline, konfessionaalne, ajalooline, majanduslik ja poliitiline kontekst, oskab tuvastada sarnasusi ja erinevusi viisides, kuidas erinevad usulised toimijad suhestuvad riigi ja kultuurkogukonna, poliitiliste protsesside ja avaliku poliitika tulemitega, oskab iseseisvalt ja sotsiaalteadusliku lähenemise kohaselt religiooni ja poliitikat uurida, oskab religiooni ja poliitikaga seotud küsimuste ja probleemidega seotud arutelusid mõista ning neisse aruteludesse ka iseseisvalt panustada.