Iga inimene jõuab tõenäoliselt varem või hiljem karjääriplatoole ja see seisund võib tuua kaasa küllaltki negatiivseid tagajärgi. Karjääriplatood kui töötaja subjektiivset seisundit, mis mõjutab nii tema pühendumist, motivatsiooni kui ka töösooritust, on uuritud aastakümneid. Mingis osas on siin siiski nüansse, mis on jäänud siiani mõistatuseks. Miks uuel töötajal võib väga kiiresti tekkida tööst tüdimus, kuigi tal on veel palju õppida ja ei tohiks veel igav olla? Miks mõnel pikaajalise kogemusega töötajal ei tekigi karjääriplatood, kuigi kõik eeldused oleks nagu olemas? Kuidas juhid saaksid negatiivse karjääriplatoo tekkimist ennetada või sellele asjakohaselt reageerida? Kuna sel teemal tehtud teadusuuringute tulemusi on juhtidel kasulik teada, arutame läbi karjääriplatoo 3 põhivormi ja nendega toimetuleku võimalused.